Kadakas
Harilik kadakas ja kasvuvormid (Juniperus communis)
Saarte sümbolHarilik kadakas (Juniperus communis) kasvab enamasti mõnemeetrise okaspõõsana, harvem ulatub ka puu mõõtu (Eesti kõrgeim 13,5 m, jämedaim tüveümbermõõduga 1,3 m). Võra kuju varieerub maadligi liibuvatest kuni püramiidjate vormideni.
Väikeste ja teravate okaste tõttu talub ta hästi veepuudust ning on kasvukoha suhtes äärmiselt vähenõudlik. Hästi sobivad talle ranniku ja saarte niiske õhk ning loopealsete lubjarikas muld. Õhukesest mullakihist tingitud rohttaimede kiduram kasv lubab siin noorel kadakal üsna vabalt edeneda. Harilik kadakas on tavaline kogu Euroopas, suuremas osas Aasias ja Põhja-Ameerikas.
Kadakas kasvab aeglaselt, keskmiselt 2 cm aastas, ja on tänu tihedale ning eeterlikke õlisid sisaldavale puidule küllaltki vastupidav seenmädanike suhtes. Tema aromaatne ja vastupidav puit on hinnatud nii tarbeesemete kui ka suveniiride valmistamisel. Kadakane rist võib haual seista oma 50 aastat. Kadakas võib elada üle 500 aasta.
Kahekojaline paljunemine ja kadakamarjad
Raviomadused & pärimusKadakas on kahekojaline. Mais-juunis lendub isaskadakatelt kollakat õietolmu, misjärel valmivad emastaimedel kahe aastaga seemned. Esimesel aastal on marja meenutav emaskäbi roheline, hiljem värvuvad tema kokkukasvanud lihakad soomused mustjassiniseks. Valminud käbi ei avane ning seemnete levitajaiks on peamiselt linnud.
Oma suure suhkru- ja vaigusisalduse ning vähese veesisalduse tõttu kadakamarjad talvel ei külmu. Ravimtaimena kasutatakse neid seede- ja erituselundite ning hingamisteede põletike vastu, kuid pikemaajalisel tarbimisel hakkavad kadakamarjad ärritama neerukudet. Kadakamarjade ja -okastega maitsestatakse alkohoolseid jooke ja lihatoite.
Rahvapärimus kadakamarja ristist
Kadakamarja tipus on rist, mis on tekkinud käbisoomuste kokkukasvamisest. Rahvas on sellega seletanud kadaka head toimet, sest sealt, kus seisab rist, hoiab vanakuri eemale.