Kärp ja nastik
Kärp (Mustela erminea)
III kaitsekategooria
Kui õu on vaikne ja rahulik, võib kohtuda ka siinsete elanikega. Kiviaial askeldab nii mõnigi kord külalisi kartmata, kuid neid kindlasti silmas pidades, väike pika ja saleda kehaga kärp (Mustela erminea). Ta pealt kastanpruuni ja alt kollakasvalge karvkattega väike kiskja. Kehapikkus 16…38 cm, sellest umbes pool on saba. Nirgist eristab teda must sabaots, mis jääb ka talvel mustaks, kui looma kasukas valgeks värvub.
Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Elupaik on tal sageli kahe erineva ala piiril (põllu- või metsaserval, majade lähedal, kivihunnikute juures), kus on kõige rohkem kärbi peamisi saakloomi – hiiri. Meelsasti sööb ta ka linde ja konni. Hea õnne korral võib kärp murda isegi endast suuremaid loomi, näiteks jäneseid.
Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Pojad sünnivad aprillist juunini ja neid võib pesakonnas olla 3…9. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Kärp võib elada kuni 12 aastat, keskmiselt aga umbes viis aastat. Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane. Kärp kuulub looduskaitse alla (III kat). Kärpi võib siin kohata aastaringi.
Nastik (Natrix natrix)
III kaitsekategooriaNastikuid näeb õuel tavaliselt kevaditi peale talveunest ärkamist. Suve veedavad nad meelsasti roostikus ja mujal rannaaladel. Nastik (Natrix natrix) on tumedat värvi madu, kelle pea külgedel asuvad kollased või määrdunudvalged laigud. Isendite pikkus võib ulatuda 150 cm-ni, isastel vaid kuni 70 cm. Eestis on nastik levinud lääneosas, rannikualadel ja saartel.
Nastiku peamine jahisaak on konnad ja konnakullesed, aga ka sisalikud, lindude pesapojad või pisiimetajaid, harva kalad. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talvitumine toimub sügavates urgudes kas üksikult või mitmekaupa (mõnikord koos rästikutega).
Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi – madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Vaenlase petmiseks võib nastik teeselda surnut, kõht ülespoole keeratud ja keel suust väljas. Nastik on looduskaitse all (III kat).
