Lookadastik

Siit alates kulgeb õpperada põhiosas lookadastikes. Tegu on loopealsetega, kus pärast inimmõju vähenemist on hakanud kasvama kadakad. Loopealsed ehk alvarid on rohumaad, mis on kujunenud õhukese mullaga paealadel ja lubjakiviklibustel rannavallidel. Alvarid on enamasti poollooduslikud, mis tähendab, et nad on tekkinud ja püsivad vaid läbi pideva sobiva inimmõju, nagu kariloomade karjatamine, heina niitmine ning puude-põõsaste valikuline eemaldamine.

Loopealsetel kasvab kadakaid (Juniperus communis), mände (Pinus sylvestris), pihlakaid (Sorbus aucuparia) ja saari (Fraxinus excelsior). Tähelepanuväärsed on vanad puukujulised türnpuud (Rhamnus catharcticus).

Rohurindes kasvavad metsmaasikas (Fragaria vesca) ja hallikarvaste lehtedega muulukas (F. viridis), mitmed kollaste õitega liigid nagu paksuleheline harilik kukehari (Sedum acre), väikeste nuttõisikutega humallutsern (Medicago lupulina) ja hobumadar (Galium verum) ning kõrrelistest punane aruhein (Festuca rubra), jäigemate lehtedega lamba-aruhein (F. ovina), lapiku varre ja pöörisega lapik nurmikas (Poa compressa) jt.

Kindlasti on üks tähelepanuväärivamaid taimi väikeste lehtede ja roosakaslillade õitega nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), mis moodustab sageli ühest taimest koosnevaid maadligi padjandeid. Nõmm-liivatee õitseb juulist septembrini, harva võivad õied olla ka valged.

Juba egiptlased tundsid selle ravimtaime antiseptilisi omadusi ja kasutasid teda balsameerimisel. Erinevatel aegadel on mitmed rahvad pidanud nõmm-liivateed rafineeritud elegantsi võrdkujuks, julgust ja elujõudu andvaks, painajalikku und ja häbelikkust peletavaks taimeks. Keskajal oli liivatee püha taim ning kuulus võlujoogi koostisse, mis andis võime näha teispoolsust.