Adruvallid
Lääneranna mereheidis ja adruvallid
RannikuelustikSaarnaki läänerand on olenevalt kohast kas puhtalt kiviklibune või adruga kaetud. Randumiskohast põhja poole jääb rannaosa, kuhu koguneb hulganisti mereheidist – pikka meriheina (Zostera marina) ja mitmeid vetikaid. Viimaste hulgas moodustavad põhilise osa Läänemere kiviste põhjade suurim (Eesti vetes kuni 40 cm) ja levinuim vetikas, põisadru (Fucus vesiculosus) ning Väinameres kasvav ainulaadne agariku (Furcellaria lumbricalis) kinnituva ja lahtise vormi vahepealne vorm.
Adruvallide ja vanemate rannavallide taimestik
AdrukooslusedMereheidise kannavad randa iga-aastased tormid ja üleujutused. Vanasti viidi see põllurammuks, kuid rannale jäädes saab mereheidis kasvukohaks toitaineterikast mulda eelistavatele üheaastastele taimedele nagu randmalts (Atriplex littoralis), noollehine malts (A. prostrata) ja helelillade õite ja lõhestunud lehtedega ristõieline liiv-merisinep (Cakile maritima).
Merest mõjuvõimust natuke kaugemal, vanematel rannavallidel on liigirikkus suurem, kuid domineerivad kolm liiki: liiv-merisinep, harilik orashein (Elymus repens) ja harilik koirohi (Artemisia absinthium).
Kiviklibune rand ja merihumur
Kliburannik
Randumiskohast lõuna poole jääval klibusel rannal on taimestik hõredam. Tüüpiline liik on siin sinaka vahakirmega kaetud lehtede ja valgete sarikataoliste õisikutega merikapsas (Crambe maritima).
Otse kiviklibul kasvavad ka kollaste õitega lõvilõua sugulane käokannus (Linaria vulgaris) ja hõbedaste sulgjate lehtedega hanijalg (Potentilla anserina).
Veepiirile lähemal kasvab merihumur (Honkenya peploides), kes talub soolast pinnast tänu kõrgele rakkude siserõhule ning suudab üle elada ka ajutise liiva alla mattumise. Siit kliburannalt võib leida ka pisikeste valgete õite ning suurte lehtedega randkressi (Lepidium latifolium), mis on Punase Raamatu 4. kategooria liik.