Saarnaki Laid logo Saarnaki õpperada
12
Õpperaja 12. punkt

Inimasustus ja hooned

Punkt 12 / 14

Asustuse ajalugu ja laiu elanikud

Teated alates 1564

Saarnaki on Väinamere laidudest üks esimesi, millel inimasustust kirjalikult märgitakse. Juba 1564. aastal elas Saarnakil kaks üksjalaperet – Sarnake Jürgen ja Marcus Jacobson peredega. Elanike ülesanne oli Suuremõisa härraseid värske kalaga varustada. Et peret ära toita, tuli üheaegselt tegeleda nii maaharimise kui kalastamisega ning otsida teenimisvõimalusi ka mujalt (soola- ja kivivedu, vahel ka salakaubavedu). Väinamere laidudel kehtinud nn kodukorraseaduse põhjal suutsid Saarnaki ja Hanikatsi kumbki toita kuni 16 suud – osa täisealiseks saanud lastest pidid kodust lahkuma.

1931. a maakorraldusega jagati Saarnaki talu Mäe ja Pärna taluks ning laiu põhjaosa (Vähe-Saarnaki) eraldati Uuetaluks, mille asustas perekond Vapper Muhumaalt. 1941. a põletasid punaväelased Uuetalu hooned maha, karistuseks metsavendade varjamise eest.

Nõukogude võimuga saabunud raskemad ajad tõid kaasa ka halvenenud ühenduse Hiiumaaga (keelati mootorpaatide kasutamine). Elu laiul muutus üha perspektiivitumaks, polnud elektrit, arstiabi, kooli jne. Viimased laiuelanikud lahkusid Saarnakilt 1973. aasta sügisel, pärast seda, kui merel suri peremees Anton Saarnak.

📜 Laiu nimekuju muutumine läbi sajandite

1587 Sarnaka 1684 Sarnaucka 1697 Sahrna auk 1726 Sarnako 1748 Sarna augo 1795 Saarnago 1828 Saarnako 1858 Sarnak Tänapäeval: Saarnaki

Praegune nimekuju Saarnaki on kindlalt juurdunud viimase paari inimea jooksul.


Talukompleks ja säilinud hooned

Ehituspärand

Pikemalt on asustatud olnud saare keskosa, kus põhiosa taluhoonetest on säilinud tänaseni tänu aastatel 1976–1985 tollase kaitseala juhataja T. Leito poolt tehtud taastamistöödele. Tänapäeval on endise Mäe talu osad hooned eraomandis (elumaja, suitsusaun, paargu) ja osad hooned valla omandis (rehemaja, laut, „uus” saun, endine laut, mis ümberehitatud külalistemajaks, tuuleveski). Valla hooneid haldab mittetulundusühing.

🌾 Rehemaja

ca 1860

Koosneb vanast ja uuest rehetoast ning rehealusest. Vana rehetuba koos otsakambriga (praegu puukuur) on laiu vanim säilinud hoone (u 1860).

🏡 Mäe talu elumaja

1900 / 1966

Valminud 1900. aastal. Lõunapoolse otsa juurdeehitus pärineb aastast 1966. Tänapäeval eraomandis.

🪣 Kooguga kaev ja paargu

Õuekompleks

Õue keskel asub traditsiooniline kooguga salvkaev ja selle kõrval paargu ehk suveköök, kus suvel toitu valmistati.

🧖‍♂️ Suitsusaun ja uus saun

1958 / 1979

Kaevust mere poole jääb 1979. a taastatud ajalooline suitsusaun. Õuealal paikneb ka 1958. aastal ehitatud "uus saun".

🔬 Külalistemaja ("teadlaste maja")

1968 / 1990ndad

1968 Salinõmmest toodud laut kohandati 1990ndatel teadlaste majaks ning on praegu kasutusel külalistemajana.

🌲 Pärna talu elumaja

ca 1934

Mõnevõrra eemal asub 1931. aasta maakorralduse järgselt rajatud endise Pärna talu elumaja, mis ehitati umbes 1934. aastal.