Saarnaki tuulik

Oleme jõudnud ringiga tagasi hoonete juurde. Kõrgendikul tuulte käes seisab pukktuulik, mis ehitati arvatavasti 1880. a paiku (selline aastarv leiti ühelt puittalalt). Vilja jahvatati siin kuni 1950-ndate keskpaigani.

Väikest püstsambal e emapuul tervikuna tuulde keeratavat pukktuulikut peetakse Euroopa vanimaks tuulikutüübiks, mis Eesti lääneosas püsis 20. sajandini. Mujal oli tavaline hilisem nn hollandi tuulik, millel pööratakse tuulde ainult veski pea. Et tuulik tööle hakkaks, tuli selle tiibadele kinnitada laudluugid või purjed ja kere sabapuust tuulde keerata.

Kahekorruselise veski jahvatusmehhanism koos hammasrataste ja suurte veskikividega asus teisel korrusel, valmis jahvatis jooksis esimese korruse jahukirstu või tangukasti. Veski üheks olulisemaks osaks on veskikivid, mis tahuti välja kohalikest rändrahnudest sellele tööle pühendunud meistrite poolt. Kuna jahvatustöö käigus kivid kulusid, tuli neis olevaid sooni aeg-ajalt sügavamaks raiuda. Liiga õhukeseks ja kergeks kulunud veskikivid kuulusid väljavahetamisele.

Saarnaki tuulik renoveeriti 2003. aastal. Siis vahetati välja ka vana emapuu, mis kannab aastaarvu 1903 ja nüüd tuuliku kõrval puhkab.