Laasna ots
Laasna ots ja kliburand
Avatud tormilaineteleJõudsime suurte kividega maanukale, mida kutsutakse Laasna otsaks. Nimi tuleneb ilmselt sõnast “laastama”. Laastamistööd teeb siin nii tuul, merelained, kui ka jää. Kagu suunas avaneb vaade Vesiotsa lahele, talukompleksile ja Kasemetsale.
Klibune rand on iseloomulik Saarnaki läänerannale, sest see on piisavalt avatud tormilainetusele. Siin on kivimmaterjal maa suunas jämedateralisem kui mere suunas, mis on tingitud asjaolust, et kõige kaugemale ja kõrgemale kuhjatakse kive just tugevate tormide ajal. Sügavuse vähenedes haaravad lühikesed ja kiired ranna poole suunatud veevood endaga kaasa kive ja veeretavad neid mööda kallakut üles. Taganev veevool on aeglasem ja vaatamata raskusjõule ei veere kivid tagasi endisele kohale, vaid takerduvad poolel teel. Nii nihkuvad kivid aja jooksul edasi ranna poole, mistõttu on rannavall pidevas muutumises.
Jää tegevus ja ranniku kerkimine
Jäämäed kuni 4 m
Talvel takistab jääkate lainete tegevust, kuid sulades kuhjub tugevate tuultega randa trügiv jäämass siin kuni 4 m kõrgusteks jäämägedeks. Merepõhjas võivad jääpangad ulatuda samuti mitme meetri sügavuseni, kobestades rannalähedase merepõhja setteid ja lükates sealt välja suuri rahne. Ka Laasna otsa suured kivid on arvatavalt jää tegevuse tagajärg. Kohati sügavale maismaale trügiv jää räsib korralikult ka rannaäärseid kadakaid, mis justkui põgeneks mere eest, kuid paraku ei jõua juured järele.
Rannikut kujundavatest teguritest on oluline ka maapinna kerkimine, mis Lääne-Eestis on 2–3 mm aastas.