Pärnamäeränk
Rannaastang ja harilik pärn (Tilia cordata)
Iidne pärnasaluRändrahnude kuhjatis iidse pärnasaluga on õpperaja muljetavaldavamaid kohti. Tegemist on 6–7 m kõrguse rannaastanguga, kust avaneb ilus vaade all laiuvale rannaniidule, merele ja Sarve poolsaarele.
Harilik pärn (Tilia cordata) on üldiselt suur, sirge tüve ja laia krooniga puu, mis võib kasvada 500 aastaseks. Eestis on pärna suurim kõrgus 35,5 m ja tüveümbermõõt rinnakõrguselt 6,8 m. Õied puhkevad juulis.
Viljad on herneterasuurused pähklikesed, millest saab heamaitselist toiduõli. Pärna enamusega puistuid leidub Eestis vaid umbes 90 hektaril, peamiselt põhjarannikul ning Lääne-Eestis. Puit on pehme, hästi voolitav, kuid madala kütteväärtusega ja aeglaselt kuivav. Endistel aegadel valmistati noore pärna pikkade niinekiududega koorest sidumismaterjali ja viiske. Õitest tehtud tee on tugevate raviomadustega ning igapäevaseks kasutamiseks ei sobi. Piiranguta võib juua ja süüa kevadistest lehtedest valmistatud teed ja vitamiinisalatit. Püha ohvripuuna tuntud pärn oli kristluse-eelsel ajal mitmel pool Euroopas pühendatud naisjumalatele.
Alustaimestik, rändrahnud ja vääriselupaik
VääriselupaikSalupärniku alustaimestik on suhteliselt vaene. Rohurindes kasvab põhiliselt salunurmikat (Poa nemoralis), vähem maarja-sõnajalga, longus helmikat ja haisvat kurereha. Kevadeti õitsevad siin harilik sinilill (Hepatica nobilis) ja muskuslill (Adoxa moschatellina). Rändrahnud ja nendel kasvavad samblaliigid muudavad siinse salupärniku aga tõeliseks vääriselupaigaks. Maapinnal ja puutüvede madalamatel osadel võib siin suvel näha arvukalt punalutikaid (Pyrrhocoris apterus). See liik toitub pärna noortest viljadest ja teistest putukatest, kuid lõunapoolsetel aladel võib olla ka juurviljakahjur.
Loodushoid: Palume samblavaipa kividel mitte kahjustada, sest see on osa Pärnamäeränga loodusest ja miljööst.