Saarnaki Laid logo Saarnaki õpperada
3
Õpperaja 3. punkt

Orhideed

Punkt 3 / 14

Käpalised ehk orhideed

Kõik liigid looduskaitse all

Rajast mere poole jääb niiskem lookadastik, kus kasvab mitmeid käpalisi ehk orhideesid. Need taimed on valdavalt putuktolmlejad, mis olenevalt liigist kasutavad putukate ligimeelitamiseks nektarit või peibutavad tolmeldajaid lõhnaga, mis toitu või vastassoost liigikaaslast imiteerib. Seemneid võib üks taim anda miljoneid, kuid need on ilma toitainevaruta ja vajavad idanemiseks liigile omase sümbiontseene olemasolu kindlates kasvutingimustes.

Aeglane areng seemnest õitsemiseni (mõnedel liikidel kuni 15 aastat), dekoratiivsus ja tundlikkus kasvutingimuste muutumise suhtes on põhjuseks, miks Eestis on kõik käpalised kaitse all ning nende korjamine keelatud.


Hall käpp (Orchis militaris)

Õitseb mais–juunis

Vaadeldaval alal kasvab 4 liiki orhideesid. Neist kõige varem (mais-juunis) õitseb Lääne-Eestis üsna tavaline hall käpp (Orchis militaris), mille roosakas õis meenutab kiivriga sõdurit.

Juunis–juulis lisanduvad roheka ja kahelehise käokeele ehk ööviiuli (Platanthera chlorantha ja P. bifolia) valkjad ja eriti õhtuti lõhnavad õisikud. Kahelehisel käokeelel on tolmukad kõrvuti ja paralleelsed, rohekal käokeelel aga moodustavad need tagurpidi V-tähe ehk hoiavad ülalt kokku ja alt laiali. Rohekal käokeelel lõhn peaaegu puudub.

Hall käpp (Orchis militaris)
Hall käpp meenutab kiivriga sõdurit • Klõpsa suurendamiseks

Kärbesõis (Ophrys insectifera)

Haruldane putukpüüdja
Kärbesõis (Ophrys insectifera)
Õied matkivad putuka kuju ja lõhna • Klõpsa suurendamiseks

Samal ajal võib rohust leida ka haruldasemat kärbesõit (Ophrys insectifera), mille tumepruunid õied meenutavad piki vart istuvaid putukaid.

Kärbesõie õite kuju, värvus ja spetsiifiline feromoonilaadne lõhn meelitavad ligi ja peibutavad “paarituma” teatud kaevurherilaste noori isaseid. Petetud putukad kannavad õielt õiele siirdudes edasi õietolmu.


Kaasnevad taimed ja putuktoiduline võipätakas

Orhideede kõrval kasvavad siin pääsusilm ja tedremaran. Viimast eristab teistest maranatest see, et tema kollasel õiel on neli kroonlehte.

Omaette huvitav taim on lillade õitega harilik võipätakas (Pinguicula vulgaris), mille lihakatel kleepuvatel lehtedel leidub ikka viimase söömaja jälgi – tillukeste putukate kesti.