Niiske looniit
Niiske looniit ja soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
Õitseb juulis–augustisVahetult enne randa jääb pinnavesi pidama rannavallitagusesse lohku, mis ajuti, eelkõige kevaditi, on ülaveega küllastatud, kuid suviti kuiv. Selle tulemusena on siin välja kujunenud niiske looniit.
“Inimeste maailma” poolel asuvas niiske looniidu osas õitseb juulis-augustis lubja- ja niiskuselembene soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Pikal haruneval risoomil kasvab sageli koos palju taimi. Õite värvus varieerub erinevates kasvukohtades punakast pruunini, esineb ka heledaõielist vormi. Õie silmatorkavam osa on valge pitspõlle meenutav huul, mis hoolauana vedrutades putuka peadpidi kleepuva õietolmuni tõukab. Rahvas on seda taime nimetanud ka külmkingarohuks, mis pidi aitama surnu vaimu ehk külmkinga ebasoovitavate mõjude vastu elavatele.
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
Lõhnav orhideeTeine niisketel niitudel kasvav orhidee on harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), mille ruljaid tumeroosast valgeni varieeruvaid nelgilõhnalisi õisikuid võib näha juuni algusest augusti lõpuni. Selle liigi rahvapärased nimed nagu jeesusepöial, karukäpp ja taevataadikäsi on tulnud arvatavasti tema sõrmjalt lõhestunud juuremugulatest, mis kahjuks liigagi hästi metssigadele maitsevad.
Soo-kuuskjalg (Pedicularis palustris) ja tarnad
Poolparasiitne taim
Vaadeldaval alal leidub veel mitmeid niiskele loopealsele omaseid liike, näiteks harilikku lubikat (Sesleria caerulea), mille lehed on kaetud justkui hallika kirmega, vesihaljast tarna (Carex flacca) ja kergelt sinaka varjundiga pöörisega sinihelmikat (Molinea caerulea).
Siin kasvab ka roosade huuljate õite ja tumepunaste pitsiliste lehtedega soo-kuuskjalg (Pedicularis palustris), mis poolparasiidina tarnadelt juurtega toitaineid imeb.