Rannaniit
Künisevälja rannaniit ja taimestik
Soolalembene kooslusRannaniit nimega Küniseväli. Nimi tähendabki piiri ehk künnist maa ja mere vahel, madalat lagedat välja, mida meri aeg-ajalt üle ujutab, muutes mulla soolaseks. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam, madalamates on soolalembesed liigid. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ja niidukooslus hävib.
Küniseväljal valitseb rannika-tuderloa kooslus, mis on sageli mereveega üleujutatud. Tuderluga (Juncus gerardii), mille peened läikivad lehed meenutavad varakevadel tumerohelist vaipa, annab põhilise osa rannaniitude heinast ning maitseb kariloomadele ja läbirändavatele hanelistele väga hästi. Väikeste lihakate lehtedega rannikas (Glaux maritima) kasvab pioneerliigina vaid soolase vee mõjupiirkonnas. Palju on niidul ka valget kasteheina (Agrostis stolonifera), söödavat rand-teelehte (Plantago maritima) ja viimasega sarnast, kuid mürgist rand-õisluhta (Triglochin maritimum).
Rannaniidu loomastik ja linnustik
Haruldased elupaigadLoomadest on karjatatavad madalmurused rannaniidud elupaigaks juttselg-kärnkonnale e kõrele, kes on haruldaseks muutunud kogu Euroopas.
Väga tähtsad on rannaniidud läbirändavate kurvitsaliste peatumis- ja toitumispaikadena ning selliste lindude nagu punajalg-tildri (Tringa totanus), niidurüdi (Calidris alpina), mustsaba-vigle, suurkoovitaja, sookiuru, naaskelnoka ja kiivitaja pesitsuspaikadena.
Pilliroog (Phragmites communis)
Meie suurim kõrrelinePilliroog (Phragmites communis) on Eesti kõige suurem kõrreline (vars kuni 4 m) ning ta suudab kasvada magedas ja madala soolsusega vees, moodustades ulatuslikke roovälju e roostikke.
Sellises pilliroo risoomidega läbikasvanud pinnases teistele taimedele kasvuruumi ei jää, kuid metsead ja mügrid saavad siit kevadel hea kõhutäie ning paljud linnud turvalise pesitsuspaiga.
Rannakülade elanikud on pilliroogu sajandeid pruukinud katusematerjalina ja kevadise loomasöödana.
