SAARNAKI ÕPPERADA
Laidudel on ka lihtsalt niisama hea olla, eriti Saarnakil. Kui aga Sul on veidi aega ja tunned sügavamat huvi saare looduse vastu, siis võiksid ette võtta jalutuskäigu Saarnaki looduse õpperajal. Selleks tuleks varuda ühe tunni jagu aega. Kui aga soovid vaheldusrikkaid maastikke pikemalt nautida ja veidigi enda hinge piiluda, siis kulub aega kindlasti rohkem.
Raja pikkus on umbes 1,7 km.
Rajal leiad 14 infoalust taimede, loomade, maastike ja inimtegevuste lahtiseletustega.
Taluhoonete lähedusest leiad infoaluse laiu inimasustuse ja hoonete kohta.
Õpperaja teekonnakaart (umbes 1,7 km) • Klõpsa punktil lehe avamiseks
Õpperaja punktid
-
1.
Kõigepealt tutvume laiu “päriselanikest” kärbi ja nastikuga, keda siin majade ümbruses võib vahete-vahel kohata.
-
2.
Lookadastikud on laiule iseloomulikud poollooduslikud alad. Taimestik on siin suhteliselt kidur, kuid liigi- ja värvirikas.
-
3.
Niiskemates kadastikes kasvab mitmeid käpalisi. Vaadeldaval alal leidub neli liiki orhideesid. Huvitav taim on lillade õitega võipätakas.
-
4.
Jõuame “lammaste maailma”, selleks peame kasutama kaandut, mis meid üle korendusaia aitab. Varakevadest kuni hilissügiseni teevad siin maastiku hooldustöid lambad.
-
5.
Rannavallide vahel olevatesse nõgudesse jäävad suuremad pinnavee kogused pikemalt pidama, tekivad niisked looniidud neile iseloomuliku taimestikuga.
-
6.
Suurte kividega maanukk, mida kutsutakse Laasna otsaks. Laastamistööd teevad siin nii tuul, merelained, kui ka jää.
-
7.
Pärnamäeränk. Rahnude kuhjatis iidse pärnasaluga on õpperaja muljetavaldavamaid kohti. Tegemist on 6–7 m kõrguse rannaastanguga.
-
8.
Rannaniit nimega Küniseväli. Ala, mis jääb maa ja mere vahele ning mida meri aegajalt üle ujutab. Läbirändavate ja siin pesitsevate kurvitsaliste elu- ja toitepaik.
-
9.
Kadakas on laiu sümboliks. Neid kasvab pea kõikjal ja nii moodustavad nad põhilise osa saare maastike ilust.
-
10.
Küniseväljalt mööda Taliteed kõrgemale tõustes jõuame tagasi “inimeste maailma”. Siin asuv lagedam ala oli ja on nüüdki heinamaa ja kannab Altmäekare nime. Taimestik on liigirikas ja suvel “lilleline”.
-
11.
Oleme ringiga tagasi jõudnud hoonete juurde ja peatume veel korraks tuuleveski juures, et tutvuda selle ehitusega ning vaadata millised maad ja saared üle mere paistavad.
-
12.
Ülevaade saare asustusloost ja hoonetest. Saarnaki oli Väinamere laidudest üks esimesi, millel inimasustust kirjalikult märgiti.
-
13.
Adruvall. Saarnakil moodustab rannal olev taimekuhjatistest põhilise osa pikkade roheliste lehtedega õistaimede hulka kuuluv merihein, mitte pruunvetikate hulka kuuluv adru. Nii võiks seda nimetada ka lihtsalt mudavalliks.
-
14.
Tiik. Saarnaki laiu tiiki kasutati vanasti eelkõige kariloomade jootmiseks, majapidamisvee saamiseks ja saunavee võtmiseks. Ajutiselt ka eluskala säilitamiseks väikestes kast-sumpades oma tarbeks.
Saarnaki laid
Saarnaki on üks suuremaid ja vanemaid laide Hiiumaa vetes. Laiu kõrgemad osad on kerkinud merest umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on Saarnaki pindala 136 ha ja suurim kõrgus merepinnast 8,9 m. Laid on kujult kõver ja piklik, tema suurim ulatus põhjast lõunasse on 3,3 km ja idast läände 0,9 km, rannajoone pikkus on 9,6 km.
Saarnaki, nagu enamik Kagu-Hiiumaa laide, koosneb põhiliselt otsmoreensest materjalist st jääajal liustikega siia aladele kantud kivimitest. Läänerannal on klibused rannavallid ja veidi liivaranda, idarand on laugjam ja taimestunud. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning kunagise mere rannavallide vööndi esinemine.
Elustik
Saarnakil kasvab vähemalt 161 sambliku- ja 118 samblaliiki ning üle 380 soontaimeliigi. Viimaste hulgas tähelepanuväärsemad on tui-tähtpea ja mitmed orhideed, näiteks kärbesõis ja muguljuur. Kahepaiksetest elab siin rabakonn. Varem ka kõre ehk juttselg-kärnkonn, keda püüti siin 2004–2008 taasasustada, kuid ei suutnud kohaneda, kudemist ei täheldatud ja praegu puudub laiul. Roomajatest elab laiul nastik. Saarnakilt on teada 76 liiki haudelinde, neist arvukamad on väike-põõsalind ja metsvint. Pisiimetajaid on 6 liiki, nende hulgas põhja-nahkhiir ja veelendlane. Majade ümbruses esineb arvukalt kaelushiirt, kes on saagiks sealsetes kiviaedades elutsevatele kärpidele. Maas pesitsevate lindude ja jäneste arvukusele avaldavad olulist mõju rebased ja kährikud. Vahetevahel ujuvad laidudele ka metssead ja põdrad. Püsivalt või juhuslikult elab Saarnakil kokku 35 kaitsealust taime- ja loomaliiki.
Laiu väärtuseks on tema mosaiiksus. Suhteliselt väikesel pindalal vaheldub maastik ja koos sellega ka kooslused. Saarnakil on valdavaiks lookadastikud, kuid olulised on siin ka vana pärnasalu Pärnamäerängal, loometsad, erinevad rannikukooslused (rannaniitudel ja -vallidel), niidetavad rohumaad ning soostunud niitude lapikesed.
Kaitseala
Kaitse alla võeti laid 1968. aastal botaanilis-zooloogilise looduskaitseala koosseisus, minnes üle 1971. a maastikukaitsealaks. Pärandkoosluste säilitamiseks niidetakse endisi kultuurmaid (24 ha) ning karjatatakse lambaid (84 ha). Hiiumaa laidude maastikukaitseala on tähtis linnuala (nn IBA), koos Käina lahega rahvusvahelise tähtsusega märgala (nn Ramsari ala) ning osa Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodushoiualast.
Laiu külastamine. Laiu maad ja hooned kuuluvad valdavalt eraomanikele. Ööbimine laiul tuleb kokku leppida maaomanikuga või kinnistu valdajaga.
Saarnaki laiu kaart
- Raja koostaja ja tekstid: T. Leito (OÜ Kivirullija) 2004, täiendatud 2026
-
Plakatite kujundus ja teostus:
T. Kaljuste (
OÜ Folialis) 2004, täiendatud 2026
-
Projekti „Uuendatud Saarnaki laiu õpperada” teostaja:
MTÜ Saarnaki Laid, 2026
